Lübecki meistri pärand - Dietrich Buxtehude
KONTSERT
Lübecki meistri pärand –
Dietrich Buxtehude
Barokkansambel LaBande:
Helis Naeris (metsosopran), Melissa Jõesaar-Koel (barokkviiul),
Tõnu Jõesaar (viola da gamba), Kristiina Are (klavessiin)
Kultuurisidemed põimuvad sageli viisil, et ootamatult võime end leida, kas siis otseselt või kaudselt, seotuna ajaloo oluliste paikade, sündmuste, inimeste ja nende loominguga. Seekord räägime Lübeckist, Maarja kirikust ja Lübecki meistrist taanlasest Dietrich Buxtehudest.
Vabalinn Lübeck tõusis 14. sajandil Põhja-Euroopa, Skandinaavia, Madalmaade, Liivimaa ja Saksa Ordu valdustel paiknevate linnade kaubandusliku ühenduse – Hansa Liidu – kuningaks. Sellesse võimsasse ühendusse, mis soodustas nii kauba– kui ka kultuurivahetust, kuulusid muuhulgas Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Lübecki ja Tallinna vahelise kultuuriseose väljapaistvaim näide on Lübecki meistri Bernt Notke 15. sajandi lõpus loodud hiiglaslik „Surmatants“ Niguliste kirikus, mida tullakse vaatama kogu maailmast veel tänapäevalgi. Tänaseks hävinud, kuid veelgi suurjoonelisema „Surmatantsu“ maalis kunstnik oma kodulinna Maarja kiriku (Marienkirche) tellimusel.
Meie muusikaline jutustus viib kuulaja Lübecki Maarja kirikusse paar sajandit hiljem, kui samas kirikus tegutseb üks 17. sajandi Põhja-Saksa orelikoolkonna väljapaistvamaid esindajaid – Dietrich Buxtehude (1637–1707). Taani piirilinnast Helsingorist pärit Buxtehude tegutseb organistina Lübecki Maarja kirikus peaaegu neli aastakümmet. Tema virtuoosset orelimängu tullakse kuulama üle kogu Põhja-Euroopa, sealhulgas noormeestest semud Georg Friedrich Händel ja Johann Mattheson. Noor Johann Sebastian Bach võtab koguni ette kahesaja kilomeetrise jalgsimatka Arnstadt’ist Lübeckisse, et kuulata Buxtehude orelimängu ja õppida tundma tema heliteoseid.
Buxtehudet tuntakse eelkõige kui orelimuusika ja vaimulike vokaalteoste, sh vaimulike kontsertide loojat. Siiski ei saa me täit ülevaadet Lübecki meistri loomingu mitmekesisusest, kuna paljude teoste käsikirjad ja koopiad on teadmata kadunud või hävinenud. Osaliselt säilinud hõrgud ja mängulised klavessiini- ja kammerteosed lubavad meil sel teemal vaid fantaseerida. Kontserdil „Lübecki meistri pärand“ esitame Buxtehude sonaate viiulile, viola da gamba’le ja basso continuo’le. Ainet muusikaliseks mõtiskluseks pakuvad Lübecki meistri tuntud vaimulikud kontserdid.
PILETID 20/15 EUROT
Piletikeskusest ja kohapeal. Kooliealised lapsed TASUTA
TÄNAME:
EELK Tartu Pauluse kogudus, Eesti Kultuurkapital
Korraldaja: LaBandeMusic MTÜ
www.labandemusic.com